RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11. novembril läks võim Tallinnas Eesti Ajutise
Valitsuse kätte. 19. novembril kirjutasid Saksa riigi baltimaade peavolinik August Winnig ja
Eesti Ajutise Valitsuse esindajad alla riigivõimu üleandmise lepingule. 28. novembril algas
aga enamlaste pealetungiga Narvale Vabadussõda.
Eesti majandus, mis pidi tagama sõjapidamiseks vajalikud vahendid, oli laostunud. Tallinna
suurtehased olid osaliselt siseseadetest tühjaks veetud, maal olid suur osa põldudest söötis
ning Tallinnas jätkus toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Valitsus organiseeris aktsiooni
vilja vabatahtlikuks varumiseks, kuid palju vilja kokku ei toodud. Seejärel korraldati kaks
vilja sundvõtmist, ent kuna sõjategevus kandus Eesti territooriumile, ei andnud ka need
oodatud tulemusi.
Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent
rahanduses puudusid kogemused täielikult
annaabi.ee 
