Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval.
Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn,
Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga.
Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad.
Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei
kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi.
Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks
tähtsaimateks ning need jätsid Eesti sadamad täielikult varju. Tühistati mitmete kaupade
sisse- ja väljaveokeeld. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi
sadama käivet. Andes talle mitmeid eelisi Eesti linnade suhtes. Väljaveos etendasid põhiosa
vili, metsamaterjal, laevaehitusmaterjal lina ja kanep. Sisseveos olid ülekaalus
annaabi.ee 
