Teatavate eksisteerivate vormide kaotamine oli tol ajal täiesti ennekuulmatu ja seetõttu imetleti Mondriani töid küll teiste kunstnike poolt, kuid tema eluajal need müügiks ei läinud Pariisis olles värvis ta oma korteri/stuudio seinad valgeks ja kaunistas seinad hallide ja punaste papist ruutudega - ta elas oma enda maalis Pariisis kasvas Mondriani reputatsioon kui rahvusvahelisel abstraktsionismikunsti esindajal, eriti siseringkonnas Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, sest pärast Hitleri võimuletulekut 1933 kuulutati Pieti kunst "kõlbmatuks" 1940. aastal läks Mondrian New York'i Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, sest 1944. aastal, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New York'i haiglas Punane puu (1908) Amarüllis (1910) Hall puu (1911) Kompositsioon 2: jooned ja värvid (1913) Kompositsioon A Sinine, punane,
Pariisis pidas ta näitusi, liitus kunstiliikumisega ja kohtus ameeriklasest kunstnike Harry Holtzmaniga 1934. Holtzman võimaldas hiljem Mondrianil Ameerikasse sõita, kus olid tema parimad aastad kunstnikuna. Pariisis olles värvis ta oma korteri/stuudio seinad valgeks ja kaunistas seinad hallide ja punaste papist ruutudega - ta elas oma enda maalis. Pariisiaastatel kasvas Mondriani reputatsioon kui rahvusvahelisel abstraktsionismikunsti esindajal, aga eriti siseringkonnas. Ikkagi ei olnud tema maalid kõrge rahalise väärtusega, nagu nad terve tema elu jooksul ei olnud. Mondrian ei olnud sellepärast pahane. Ta oli täitnud oma kunstlikud unistused. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933 kuulutati Pieti kunst ,,kõlbmatuks". Mondrian lahkus Pariisist 1938, enne Saksa okupatsiooni. Ta elas kaks aastat Londonis, kus ta sõbrustas kunstnikutega nagu Barbara Hepworth ja Ben Nicholson. Sakslased hakkasid avaldama sõjalist survet ka
annaabi.ee 
