Doris Kareva
on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus
armastus, Dorise põhiline luuleallikas.
Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka
sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja
ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud
eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss
on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad
jäetakse ütlemata.
Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning
sellele järgneval aastal Loomingu Raamatukogus avaldatud kogus "Maailma asemel".
1997 ilmus Doris Kareva kaheksas luuleköide "Hingring". Teos jaguneb 14 temaatilisse
minitsüklisse, mis omakorda liigenduvad nummerdatud luuletusteks. "Kareva võlub elutarga
annaabi.ee 
