Iseseisev töö õppeaines “Teadustöö alused”
on seda ka tõe- poolesl kasutanud. Kui see ei ole kättesaadav ning autor on kasutatud muud allikat,
tuleb viidata sellele. Allikad tuuakse siiski ära õigusaktide loetelus, koon¬dades need omaette
loetellu. Sama kehtib ka nii Eesti kui ka välismaiste seadus¬te ajalooliste redaktsioonide kohta.
Rahvusvahelisele konventsioonile ja muule välislepingule, mille Riigikogu on ratifitseerinud,
viidatakse Riigi Teataja kaudu nagu siseriiklikulegi õigusaktile (vnr-d 92-93) ning välislepingu
nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu
muulegi allikale.
Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm
1998.
f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik,
kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev.
Nt: RKÜko 3-4-1-33-09
annaabi.ee 
