Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
Et tagada pikaajalist
säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest
ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes
piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab
jätkusuutlik kaitse samal ajal ka keskendumist sotsiaalsele ja majanduslikule
arengule, haridusele ning inimeste teavitamisele.[1]
On ka tehtud samme laiendamaks juba eksisteerivate siseriikiklike kaitsealade
võrke. Aastal 2004 lubas Indoneesia valitsus luua 12 uut kaitseala. Üks neist oli
Tesso Nilo/Bukit Tigapuluh maastik Kesk-Sumatras, kus Kriitiliste Ökosüsteemide
Usaldusühingu Fond (CEPF) toetab algatust siduda oma vahel kokku kolme miljoni
hektari suuruseks madalmaa metsa varjupaigaks neli juba eksisteerivat kaitseala ja
üks uus kaitseala. Sellised koostöö vormis konservatsiooni pingutused suurendavad