Kes või mis rikub tänapäeval eesti keele kirjakeelt?
seadused. See on lihtne ja selge. Teise osa aga moodustab suur ja hall ala, mida allkeelte
uurimises nimetatakse tavaliselt avalikuks institutsionaalseks suhtluseks. Seal on soovitav
kasutada kirjakeelt. Sinna kuulub näiteks ka meedia, avalikud suhted, populaarteadus,
teadus jms valdkonnad. Kui Tartu ülikool teeb pressiteate, siis juriidiliselt ei pea see
olema korrektses kirjakeeles. Kui ülikooli inimesed saadavad kogu ülikooli
töötajaskonnale mõeldud kirju sisepostiga, siis juriidiliselt ei pea need olema korrektses
kirjakeeles. Kui ajaleht avaldab uudise, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses
kirjakeeles. Ja kui ta avaldab poliitiku või arvamusliidri kirjatüki, siis juriidiliselt ei pea
see ammugi olema korrektses kirjakeeles. Seadus seda ette ei näe. Juriidiliselt on kõik
korrektne, aga kui kõik kirjutaksid korrektselt kirjakeeles, siis kogu vaatepilt muutuks
väga palju ja see oleks ainult hea.