Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu
funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja
kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku
võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim
on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist
sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu
jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada
oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud
suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik
vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise
eesmärgi saavutamiseks. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole