UUSAEG
alustas Venemaa, kes asus sõtta Türgiga. Venemaa lootis, et teised Euroopa suurriigid
jäävad sellest sõjast kõrvale ja et nad saavad ise Türgi kergelt purustatud. 1853. aastal
tuli välja, et Türgi on ääretult nõrk kui Türgi kaotaks, tugevneks Venemaa mõju
Balkanil märgatavalt. See oli aga täiesti vastuvõtmatu Inglismaale, kes seepeale
sekkus sõtta Türgi poolel. Sõtta sekkus Türgi poolel ka Prantsusmaa. Prantsusmaal oli
keerukas sisepoliitilineolukord tähelepanu sisepoliitikalt tuli juhtida välispoliitikale
(väike sõjavõit oleks tulnud kasuks). Prantsusmaa tahtis ka parandada suhteid
Inglismaaga. Peamine osa sõjategevusest toimuski Krimmi poolsaarel. Kuna
Inglismaa ja Prantsusmaa olid sõjaliselt Venemaast tugevamad, lõppes sõda Venemaa
lüüasaamisega ja teiste võiduga. See tähendas, et Venemaa muutus mõneks ajaks
Euroopa asjade üle otsustamisel teisejärguliseks riigiks. Samas Inglismaa ja
Prantsusmaa roll rahvusvahelises poliitikas kasvas
annaabi.ee 
