AJALOO KONSPEKT
· Vallandati tööliseid jne.
2. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi).
Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi
Mõiste devalveerimine raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust.
Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitikalise kriisi
tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele.
3. Riigi suurem sekkumine majandusellu: riiklikud hädaabi- tööd töötutele: puude istutamine, teede korrashoid jne.
1) Majandusliku tõusu aastad 1934-1940:
1. Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport
(eriti või, kanamunad ja peekon); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride