Joonis. I. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. II. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 12. Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete
Päike katab endas tervenisti 99.8% Päikesesüsteemi kogumassist. Päikesesüsteem ise kujutab endast aga Päikest (täht) ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks. Neile järgnevad Jupiter, Saturn, Uraan ning Neptuun, kuid need on võrreldes esimestega hiiglaslikumad, mistõttu nimetatakse neid Päikesesüsteemi välisplaneetideks. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. 1.2 Päikese omadustest Päike asub Maast ~150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu)
...................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 5 Sissejuhatus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid, nende kuud, komeedid, asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi
annaabi.ee 
