Inimene on pagulane
Vaadates
romaani peategelast võib öelda, et ta on pagulane nii riigi suhtes, kust ta põgenes, kui ka enese
suhtes. Ta otsib väljapääsu oma pimenenud hingekaosest ja leiabki selle. Ta pääseb välja
surnud mehe majast ning seega võib öelda, et ta alustab uut elu.
Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on mingil määral pagulased. Nad põgenevad oma
hirmude eest, lükkavad edasi neile ebameeldivaid toiminguid. Mida aga teha selleks, et
vabaneda oma sisepagulusest ja sellega kaasnevast hirmutundest? Lihtsalt oodata, kuni keegi
sellest välja juhatab? Kindlasti mitte, sest pigem tuleb endal võidelda ja koridori lõpus paistva
valguse poole pürgida.
annaabi.ee 
