milles el.jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega. Neid nelja vatsakest ühendab kaks külgmist ja üks keskmine õõnsus (foramen magendii) subarahnoidaalse ruumiga. Nii saab võimalikuks pidev vedelikuvahetus siseste ja väliste liikvortühikute vahel. Ajuvedelik Ajuvedelik e liikvor (liquor cerenbrospinalis) on päritolult filtreeritud vereplasma, mida toodab ajukelme siseosal asuv soontepõimik. Liikvori ülesandeks on amortiseerida pead tabavaid lööke 39 ja kaitsta aju. Samuti varustab ta pea- ja seljaajukudesid toitainetega ja juhib eemale jääkained. Siiski ei sisene kõik ained verest liikvorisse. Liikvor on selge värvitu vedelik, kust peaaegu täielikult puuduvad valgud ja rakud. Meditsiinis võetakse liivorianalüüse diagnoosimiseks ja terapeutiliseks otstarbeks. Enamasti toimub see 3. ja 4. või 4. ja 5. nimmelüli vahelt
annaabi.ee 
