Läti ajalugu
Vasallid oli
olulisemad ennekõike piiskopide aladel ja nende aladel algas vasallide koondumine 13 saj II
poolel , hakkasid kujunema vasallide ühendused, mis olid võimelised rääkima kõikide vasallide
nimel ja hilisemalt hakkasid kujunema aadlikute rüütelkonnad. Kohalikud vasallid hakkasid koos
käima meespäevadel. Üsna varsti pärast seda Maapäeva , 1430 aastatel kutsuti maapäevale ka
vasallide esindajad. Vasallide osatähtsus suurenes tänu tülitsevatele siseoludele,saksa ordu
kõrgmeister andis 1379 aastal armukirja, et vasallid võisid hakati oma maid edasi pärandama
meesliini pidi kui ka naisliini pidi kuni 5 astme suguvõsani.
Kuidas kindlustada endale ja suguvõsale suuremaid sissetulekuid,üks võimalus oli suurendada
talurahva koormisi. 16 saj alguseks oli esialgselt kümnisest välja kasvamine 25% põllusaaduste ära
võtmine maksudeks. Põllupidamise edukus sõltus ilmastikust, esines ikaldust ja näljahädasid.