aasta septembris Ukraina venelase Nikita Hruštšovi, kes oli 1934. aastast alates olnud keskkomitee ja 1939. aastast alates poliitbüroo liige. 1944. aastal nimetati ta Ukraina NSV Ministrite Nõukogu esimeheks. Paari aastaga kõrvaldas ta nii Malenkovi kui ka tolle järglase Nikolai Bulganini ja võttis endale 1958. aastal ka Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri) ülesanded. Hrustsov alustas Nõukogude Liidu välissuhete ja siseolude normaliseerimisega. Juba 1955. aasta sügisel lasti koju suur hulk saksa sõjavange ja algas oma tagakiusatud kodanike rehabiliteerimine. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 20. kongressil 1956. aasta veebruaris pidas Hruštšov oma kuulsa neli tundi kestnud salajase kõne, milles ta kritiseeris isi- kukultust ja Stalinit, aga mitte parteid. Samal sügisel lämmatas Nõukogude Liit vägivallaga Ungari rahvaülestõusu. Uuenduslootused olid Nõukogude Liidus kõrgel ja ühiskonna
Vahtre tõestab, et Viljandis nimetatud rahutusi ei toimunudki. Balthasar Russowi (1578) alamsaksakeelne ,,Liivimaa provintsi kroonika" (1578,1584) jälgib sündmusi 12.sajandist kuni aastani 1583, mil sõlmiti vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab. Russowi kroonikas on eriti väärtuslik Vana-Liivimaa poliitiliste siseolude, elulaadi ja sõjasündmuste kirjeldus. Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor Russowi juures on oletatud eesti päritolu (Paul Johansen) või isegi peetud teda eestlaseks. Krooniku aadlikest oponendid olid tema talupoeglikus ja mittesaksa päritolus üsna kindlad ja sõimasid teda ,,rumalaks taluhärjaks". Esineb palju faktivigu, uudsem vaatenurk võrreldes eelmistega. Eesti sõbralik, aadlivaenulik. Johann Renneri - Sakslasena on ta ordusõbralik ja venevaenulik
kohalikku võimuvõitlust. 48. aastal muutis Kremli senisest valvsamaks ka Sõjajärgse Eesti NSV juhtkonna hulgas oli liiduvabariikide “isepäise” poliitika suhtes. mitu erinevat rühmitust, mille tekkimise Muuhulgas kajastus Nõukogude Liidu tagamaadeks olid rahvuslikud, poliitilised ja siseolude karmistumine neil aastail oma isiklikud põhjused. Erinevate võimugrupee äärealade haldamises. Eesti NSV juhtkonna ringute tekkele aitas kaasa eestlaste suhteliselt jaoks oli see kursimuutus eriti järsk, sest samal vähene esindatus riigiaparaadis venelastega ajal kaotati oma “patroonid” Kremli ladvikus võrreldes
annaabi.ee 
