Regeneratiivse ehk Junkers tüüpi ülekuumendi täidis on metall või keraamiline, seal toimub pöörlemine. Kõrgete temperatuuride saamiseks tuleb paigutada õhueelsoojendid astmeliselt. Toruõhueelsoojendis (selle astmes) on väärõhu temperatuur võrdne siseneva ja väljuva õhu aritmeetilise keskmise temperatuuriga. Regeneratiivses õhueelsoojendis jaguneb väärõhutegur võrdselt õhueelsoojendi külma ja kuuma osa vahel. Väärõhu temperatuur külmas osas on võrdne õhu sisenemistemperatuuriga, kuumas osas aga õhu väljumistemperatuuriga õhueelsoojendist. Festoonis, aurutuskimbus, auruülekuumendis või ökonomaiseris kuumutatava keskkonna poolt vastuvõetud soojushulk: Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s, i' ja i" - auru (vee) entalpia küttepinda sisenemisel ja sellest väljumisel kJ/kg Qr
Toruõhueelsoojendi küttepinna suuruseks on torude välis- ja sisepindala aritmeetiline keskmine ning regeneratiivsel õhueelsoojendil täidise lehtede mõlemapoolne pindala. Toruõhueelsoojendis (selle astmes) on väärõhu temperatuur võrdne siseneva ja väljuva õhu aritmeetilise keskmise temperatuuriga. Regeneratiivses õhueelsoojendis jaguneb väärõhutegur võrdselt õhueelsoojendi külma ja kuuma osa vahel. Väärõhu temperatuur külmas osas on võrdne õhu sisenemistemperatuuriga, kuumas osas aga õhu väljumistemperatuuriga õhueelsoojendist. Õhueelsoojendis õhu poolt vastuvõetud soojushulk: Q =( " õ .e +0,5 ) I õ .e 0" õ .e( - I õ0.`e ) 13-12 Q vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3, kus õ.e on õhueelsoojendist väljuva õhukoguse suhe põlemiseks teoreetiliselt vajaliku õhukogusega, õ
annaabi.ee 
