Horisontaalsed torud. Auruveesegu voolamise eripäraks horisontaalsetes torudes on vooluse kihistumine. Tänu väiksemale tihedusele voolab aur ülemise moodustaja lähedal, põhiline osa veest aga toru alumises osas. Vooluse assümeetria horisontaal tasapinna suhtes sõltub töökeskkonna voolamise kiirusest ja toru diameetrist. Mida suurem kiirus seda väiksem on assümeetria auru ja vee suhtes. Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses
Horisontaalsed torud. Auruveesegu voolamise eripäraks horisontaalsetes torudes on vooluse kihistumine. Tänu väiksemale tihedusele voolab aur ülemise moodustaja lähedal, põhiline osa veest aga toru alumises osas. Vooluse assümeetria horisontaal tasapinna suhtes sõltub töökeskkonna voolamise kiirusest ja toru diameetrist. Mida suurem kiirus seda väiksem on assümeetria auru ja vee suhtes. Torudele sisediameetriga 30 40 mm ja suhteliselt suurtel vee sisenemiskiirustel w > 1 m/s aurustustoru algosas tekkivad aurumullid, mis rebides end lahti toru pinnalt liiguvad koos veega ( joonis 12-2 a). Liikumise suunas aurumullide hulk kasvab, aurumullide ühinedes tekivad suured aurumullid, suurtel aurukogustel voolus muutub sümmeetriliseks ja võrreldavaks vardalise reziimiga vertikaalsetes torudes. Väikestel vee sisenemiskiirustel w < 0,5 m/s aurustustorudesse koguneb aur toru ülemise moodustaja juurde ja selline vooluse asümmeetria säilub kogu pikkuse ulatuses
annaabi.ee 
