Nende närvivõrkude struktuuride matemaatiline kirjeldus on väga keeruline ja eksisteerib ainult lihtsa struktuuriga tagasisidestatud võrkude kohta. Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks. Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit ) ja ühest neuronite kihist. Seda kihti nimetatakse ka Kohonen'i kihiks. Iga sisend on seotud iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega"). Iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Kohonen'i võrgu iseõppemise protsessi jooksul leitakse niisugused kaalukoefitsientide väärtused, et sarnaste sisendvektori puhul maksimaalseks oleks ühe ja sama neuroni väljund ning teise sarnaste sisendite gruppi puhul maksimaalseks oleks teise neuroni väljund jne
kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit x1 K x n ) ja ühest neuronite kihist, kus neuronid on paigutatud kahemõõtmelisel tasandil nii, nagu on näidatud joonisel 1.13. Seda kihti nimetatakse ka Kohonen'i kihiks. Iga sisend on seotud iga neuroni ühe
kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit x1 K x n ) ja ühest neuronite kihist, kus neuronid on paigutatud kahemõõtmelisel tasandil nii, nagu on näidatud joonisel 1.13. Seda kihti nimetatakse ka Kohonen'i kihiks. Iga sisend on seotud iga neuroni ühe
annaabi.ee 
