Toomas Nipernaadi
´Kas te ei märka, et armastan teid! Olen kui kloun teie kõrval, üksnes pilkeks, irvitamiseks ja ajaviiteks.
Olen kui kerjus, kes on sunnitud elama armust ja heldusest.´
´Tahaks võtta teid kui lindu peole ja vaadelda teie kohkunud silmi. Ma annaks teile uued nimed,
missuguseid pole veel ükski inimkõrv kuulnud. Ma hoiaksin, kallistaksin teid. Tahaksin kõndida teiega
käsikäes üle väljade, orgude, jõgede. Pehmel samblal oleks meie ase, ja siis näitaksin teile tähti taeva öises
sisenduses.´
Ütleb, et on muinasteadlane.
Pärlid eretasid ta käes, kuid olid külmad ja ta olevat siiski unistaja, säärane kentsakas laululind, kes hoolib
rohkem päikesest, lilledest ja väikesest Ellost kui varandusest.
´Vaata armas Ello, nüüd tahaksin ma teada, kas võiksid mind veidi armastada, või pean ka endale tellima
tütarlapse linnast.´
´Kui mu pärlipüüdjad ja kullakaevajad siia jõuavad, ehitame siia endile lossi. Ning sealt ülevalt vaatame,
annaabi.ee 
