suletud (takistus suur). 2. Sulgetalitluses on peale kollektorsiirde ka emittersiire suletud, s.t. mõlemal siirdel on vastupinge. 3. Küllastustalitluses on mõlemad siirded avatud. Baasivool võib tugevuselt muutuda võrreldavaks emitterivooluga. Küllastus tekib, kui pinge kollektoril muutub npntransistoris baasi suhtes negatiivseks; seejuures emitteri suhtes võib ta olla veel positiivne. Tulemused Sisendtunnusjooned Kui UKE=0 Kui UKE=5,2 V UBK, V IB, mA UBK, V IB, mA n C nC n C nC n C nC n C nC 75 3/150 1,5 101 74 3/150 1,48 99 65 3/150 1,3 88 65 3/150 1,3 88
See on seletatav jällegi baasi väikese päripingega emitteri suhtes ja seetõttu sulgub kollektorsiire alles siis, kui |U CE |> |U B E | Kõige enamkasutatavad CE lülituse tunnusjooned antakse sageli käsiraamatutes ühistel telgedel, nagu on näitena toodud joonisel 6.16. JOONIS 6.16. 6.4.3.CC lülituse tunnusjooned. Ühise kollektoriga lülituse suurim tunnusjoonte erinevus senivaadelduist tuleneb sellest, et sisendtunnusjooned ei ole enam p-n-siirde pärisuunatunnusjooned, kuna Usis = UBE. ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk. 42 Sellest tulenevalt on nüüd sisendtunnusjooneks IB = f ( UBC), kui UCE = const. Vastavad sisendtunnusjooned on toodud joonisel 6.17. JOONIS 6.17. Sellele lülitusele on iseloomulik, et UBE = UCE - UCB, millest tulenevalt on baasivoolu tekkimine võimalik ainult siis, kui baasi ja kollektori vaheline pinge on vastavalt (0,5.