astmete omamüra ehk kahin. Need eelnevad astmed peavad seljuhul olema suutelised taluma suurt ülekoormust, seejuures signaali moonutused peavad jääma võimalikult märkamatuks. Helitugevusregulaatorit tuleb vaadelda eelneva signaaliallika suhtes koormusena ja järgneva astme suhtes signaaliallikana, seepärast on soovitav et helitugevusregulaatori takistus (R) oleks vähemalt 10 korda suurem temale eelneva astme väljundtakistusest ja sama palju kordi väiksem järgmise astme sisendtakistusest. Näiteks tabelis 6.2 on toodud Rv = 1 k ja Rs = 100 k korral peaks olema helitugevusregulaatori takistus R = 10 k. Kui Rv = 1 k ja Rs = 1 m võib valida heliregulaatori takistuse piirides R = 20...51 k. Kui nimetatud takistuste vahekord osutub väiksemaks kui 10 korda, siis halveneb helitugevuse reguleerimise sujuvus ja sageduskompensatsioon. Helitugevuse elektronregulaatorid Need regulaatorid on tavalistest ehk mehaanilistest regulaatoritest märksa töökindlamad. Ka
Mida suurem kiirgustakistus, seda suurem antenni kasutegur. 29. Selgitada, milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse? Sobitamine tagab energia ülekandumise saatjast antenni leviva lainena, mistõttu vähenevad toiteliini kaod. Sobitamiseks valitakse toiteliiniks sobiva pikkuse ühiku mahtuvusega liin, mis kergendab liini sobitamist antenniga. Kui toiteliini lainetakistus erineb oluliselt vibraatori või teistsuguse antenni sisendtakistusest, siis kasutatakse kunstliku sobituse abinõusid. Antenni ja toiteliini vahele paigutatakse kõrgsageduslik transformaator, mis annab sekundaarringist primaari ülekantuna vajaliku takistuse suuruse. Kuid transformaatori poolid vähendavad ebasoovitavalt vibraatori ja toiteliini headust. Eelistatum on selle tõttu kasutada transformeerimist. Toiteliin ühendatakse vibraatoriga punktides, kus toiteliini lainetakistus võrdub vibraatori sisendtakistusega
sisendklemmidega; siin tuleb arvestada, et pingejaguri alumiseks õlaks on Rg ja võimendi sisendtakistuse Rs rööpühendus; 3) jadavooluvastuside (d) - koormusvooluga võrdeline pingelang vastusidetakistil Rvs rakendatakse jadamisi sisendpingega; 4) rööpvooluvastuside (e) - koormusvooluga võrdelisest pingelangust takistil Rvs1 rakendatakse võimendi sisendisse osa, mille määrab vastusidetakistist Rvs2, signaaliallika sisetakistusest Rg ja võimendi sisendtakistusest Rs moodustuv pingejagur. Joonis 6.14. Vastuside põhiskeemid: a, b, c - pingevastuside; d, e - vooluvastuside [3]. Nii võimendi kui vastusideahel on sellel joonisel kujutatud neliklemmidena (neliklemm on elektriahela lüli, millel on 2 sisendklemmi ja 2 väljundklemmi, kusjuures nende klemmide vahel võib olla kuitahes lihtne või kuitahes keerukas skeem). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
annaabi.ee 
