Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EIelementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni. Kui ühe rõhtjuhtmega on samaaegselt ühendatud mitu sisendsignaalidega püstjuhet, siis säilib rõhtjuhtmes kõrge, s. o loogilisele l vastav potentsiaal vaid juhul, kui kõigis
dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel 1.22 näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EI- elementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel 1.22, b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui 47 sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni. Kui ühe rõhtjuhtmega on samaaegselt ühendatud mitu sisendsignaalidega püstjuhet, siis säilib rõhtjuhtmes kõrge, s