selle järgi järgmise marsruuteri, millele pakett edastada. See, mis andmed on datagrammi sisus (payload), ei mõjuta marsruuterite tööd, sest ruuterid ei jooksuta rakenduse- ega transpordikihi protokolle. Igal ruuteril on marsruutimistabel. Ruuter loeb temasse saabuva datagrammi päist ning otsib tabelist päises asuva sihtaadressi järgi, millise ühenduse kaudu datagramm edasi saata. Tähtsamad elemendid: ● Sisendpordid (input ports) - siia tulevad datagrammid ● Switching fabric - väike võrk ruuteris, mis ühendab sisend- ja väljundpordid ● Väljundpordid (output ports) - siia lähevad datagrammid ● Marsruutimisprotsessor (routing processor) - väike arvuti ruuteris, mis jooksutab algoritme ja protokollide järgi edastab datagramme; see loeb datagrammide sisu 36. Ipv4 ja Ipv6 IPv4 on IP (Internet Protocol)
Piirkonna sisese ja piirkonna välise marsruutimise erinevus on see, et piirkonna sisemises tehakse otsuseid ratsionaalsusest lähtudes, piirkondade vahel on otsused pigem poliitilised. 35. Marsruuterid Marsruuterid on seadmed, mis tegelevad marsruutimisega. Nad täidavad marsruutimise algoritme ja protokollide abil suhtlevad teiste omasugustega. Vastavalt algoritmide tabelitest lähtudes teevad otsuse, millisest sisendist millisesse väljundisse tuleb pakett edasi saata. Ruuteril on sisendpordid ja väljundpordid ja keskel on kommutatsioonisõlm, mis suudab ühest sisendist pakette saata vastavasse väljundisse, mis tabeli järgi on ette nähtud. Marsruuteri protsessor korraldab algoritmi täitmist. Ruuteri sisendi pool Kuna ruuter töötab võrgukihil, siis ta teeb marsruutimisotsuseid lähtudes IP-aadressidest ja ruuteris on realiseeritud ka kanalikiht ja füüsiline kiht. Alguses saadakse pakett kätte kui signaalide jada.
annaabi.ee 
