· Avatud ahela võimendus A on OV väljundpinge on lõpmatu, sisendklemmide (V1 ja · Ribalaius on lõpmatu (suudab võimendada suvalisi V2) pingete vahe sagedusi), korrutatuna · Väljundpinge on null kui võimendusega A sisendpinged ei ole erinevad. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 40 Operatsioonivõimendid · Üksikud (single) · Madala · Topelt (dual) voolutarbega · 4 tk korpuses · Madala müraga (quad) · Madalanihkepinge · Bipolaartransis- ga toridel · Kõrgepingelised
vastuelektromotoorjõu puhul (b) Suure induktiivsusega koormuse puhul kui ωL >> R, arvutatakse pinge Ua ligikaudselt valemiga: 2 E2 Ua ≅ cos α . (4.6) π Ühefaasiline keskväljavõttega alaldi (M2). kujutab endast põhimõtteliselt kahe poolperioodalaldi M1 rööpühendust (joonis 4.19), kusjuures nende sisendpinged on vastufaasis. Alaldi väljundpinge pulseerib toitepinge kahekordse sagedusega. Tüüritav M2C tüüpi lülitus võib töötada nii reguleeritava alaldina kui ka võrguga sünkroniseeritud vaheldina. Alaldatud pinge ud keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele 2 E2 Ua = (1 + cosα ) (4.7) π I21 α
Rikastusreøiim (Enhancement) paisule on rakendatud positiivne pinge - elektronide konsentratsioon dielektriku läheduses kasvab ning sellega koos kasvab ka neeluvool [vaata | 16. Opvõimu ehitus ja tööpõhimõte. muuda] OV ehituse lihtsustatud skeem: sisend-, vahe-, lõppaste. Ideaalse OV parameetrid: sisendvoolud, sisendpinged, pingevõimendustegur, sagedustunnusjoon. Tegasisideta ja tagasisidega reaalse võimendi sagedustunnusjoon. OV sisendsignaalid: ühissignaal ja diferentssignaal, ühissignaali summutamine. OV on skeem, kuhu on yhele aluskristallile tehtud valmis kõik skeemiosad (takistid, dioodid, transistorid, kondekad). Idee on soojusliku mõju kõikidele elementidele on yhesugune, juhtmete arvu vähendamine (seega ka mahtuvuse ja induktiivsuse v2hendamine)
.. juhul kui opõvõimendi on piisavalt suur ja üldreeglina see nii ongi. Toodud lülituse iseärasuseks on see et lülituse sisendtakistus kujuneb märksa suuremaks kui on OP võimendi sisendtakistus. Selle omaduse tekitab tagasiside. Kui me anname võimendisse mingi sisendpinge, siis tekitab see mingi sisend voolu. Tagasiside aga muudab sisendite vahelist pinget nii et see läheneb nullile. Kui aga vähenevad sisendpinged järelikult väheneb ka sisendvool, mis on samaväärne sisendtakistuse suurusega. Prakitiliselt jääb sisendite vahele ikkagi mingi erinevus ja reaalselt on see 0,5 kuni 1 mV. Sellest tulenevalt on ka mitteinverteeriva võimendi sisendtakistus suur ulatudes prakitilselt 100M. Samal ajal aga väljundtakistus aga tagasiside toimel väheneb, ning seda saab selgitada järgmiselt: kui me suurendame võimendi
k 2L kus k = . RTc Pinget tõstvaid pulsilaiusmuundureid soovitatakse kasutada võrguga sünkroniseeritud ühefaasiliste alaldite väljundlülidena, et parandada nende võimsustegurit vastavuses kaasaegsete elektromagnetilise ühildatavuse standarditega. Tänu sellistele lülidele muutuvad alaldite sisendpinged ja voolud lähedaseks siinuselistele, väheneb faasinihkenurk ning võimsustegur muutub lähedaseks ühele. Samal ajal võib aga väljundpinget muuta vastavale rakendusele soovitud vahemikus. Pinget tõstev pulsilaiusmuundur on negatiivse pingetagasisidega energiat tagastav muundur, nagu näitab punktjoon joonisel 1.30, a. See võimaldab saada konstantset väljundpinget sõltumata toitepinge ja koormuse muutumisest. Antud lülitust kasutatakse toiteallikates,
annaabi.ee 
