Pikkov lk 36 Väljatransistori sisendkarakteristikuks on neeluvoolu ID (kui väljundvoolu) sõltuvus paisu ja neelu vahelisest pingest UGS, mida võib nimetada tüürpingeks. Elektronseadise (väljatransistori, elektronlambi) väljundvoolu sõltuvust tüürpingest nimetatakse tõusuks ja seda tähistatakse tavaliselt tähega S. Tabelis 3.4 on kujutatud erinevat tüüpi väljatransistoride struktuurid koos pingete ja voolude tähistustega ning väljatransistoride sisendkarakteristikud (-tunnusjooned). Selgitused tabeli 3.4. juurde on toodud tabelis 3.5. Tunnusjoonte tõlgendamisel tuleb tähele panna miinusmärke p-kanaliga struktuuride pingete ja voolude juures, mis tähendavad seda, et neil joonistel on pinge/voolu suund märgitu suhtes tegelikult vastupidine (plussilt miinusele). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 33 Tabel 3.4
,,Võimsuse kolmnurk"astme võimsus välj . K 2 Võimendusastme kasutegur (kollektorahelas): Pvälj . K U Km I Km / 2 U Km ast = = = Pt .all 2 EK I Km / 4 EK Teada: = ast ·trafo . Kui oletada, et UKm = EK ja trafo = 1 siis max = 0,785 1,5 korda suurem, kui 1 takt. skeemis. Klass AB Puhtal B-klassil on suured mittelineaarmoonutused, kuna väik- sete baasi voolude puhul sisendkarakteristikud on mittelineaarsed. 89 Tuleb rakendada R1. Takistite R1,R2 abil anname mingi alg- nihkepinge transistoride baasidele, mis vastab sisendkarakter. algusele (UBp) ja kutsub välja baaside algvoolude (IBp) tekkimise. Sel juhul ekvivalentne sisendkarak. on sirge. Kui trafode kasutamine on välistatud, siis võib käituda nii: 90 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV) Probleemid:
annaabi.ee 
