miinimumi). Õpialgoritmi valik sõltub kasutatavas närvivõrgust (erinevad õpialgoritmid erinevate närvivõrgu arhitektuuride jaoks) ja lahendatavast probleemist. Järgnevas vaatleme lühidalt kõige levinumaid õpialgoritme. Enamuses otsesuunatud ja tagasisidestatud närvivõrkude rakendustes kasutatakse nn. vea pöördlevi meetodid, kus igal sammul võrgu väljund võrreldakse sisendvektorile vastava etalonväljundiga ja selle vea alusel muudetakse parameetrid väljundist sisendini. Kõige levinum nendest meetoditest on "Gradient vea pöördlevi meetod". 1.4.1 Gradient vea pöördlevi meetod (Gradient descent error backpropagation method, ) See meetod põhineb veafunktsiooni (ehk kaofunktsiooni) gradienti arvutamisel. Võrgu õpetamise ülesannet võib vaadelda kui mitmemõõtelist optimeerimisülesannet. Defineerime veafunktsiooni: J (W , ) = (Y p - Y pd ) 2 , (1.14)
miinimumi). Õpialgoritmi valik sõltub kasutatavas närvivõrgust (erinevad õpialgoritmid erinevate närvivõrgu arhitektuuride jaoks) ja lahendatavast probleemist. Järgnevas vaatleme lühidalt kõige levinumaid õpialgoritme. Enamuses otsesuunatud ja tagasisidestatud närvivõrkude rakendustes kasutatakse nn. vea pöördlevi meetodid, kus igal sammul võrgu väljund võrreldakse sisendvektorile vastava etalonväljundiga ja selle vea alusel muudetakse parameetrid väljundist sisendini. Kõige levinum nendest meetoditest on "Gradient vea pöördlevi meetod". 1.4.1 Gradient vea pöördlevi meetod (Gradient descent error backpropagation method, ) See meetod põhineb veafunktsiooni (ehk kaofunktsiooni) gradienti arvutamisel. Võrgu õpetamise ülesannet võib vaadelda kui mitmemõõtelist optimeerimisülesannet. Defineerime veafunktsiooni: J (W , ) = (Y p - Y pd ) 2 , (1.14)
Sisendringide ja KS-võimendi võnkerringidega, seega kõigi selektiivsete elementidega, mis on enne sagedusmuundit, saavutatakse selektiivsus peegelkanali suhtes. Naaberkanali suhtes suurendavad selektiivsust sisendvõnkeringid sagedusteni 1...1,5 MHz st. Pl ja KL-alas. Kõrgematel sagedustel KS-osa võnkeringide ribalaius suureneb ja nende selektiivsus naaberkanali suhtes pidevalt väheneb. EELSELEKTOR ehk PRESELEKTOR – VV osa sisendringidest kuni esimese sagedusmuundi sisendini. Selle osa koosseisu võib kuuluda ka KS-võimendi, mis koosneb tavaliselt 1 või 2 astmest. KS-võimendi võib olla aperioodiline, kui astme koormuseks pole resonantsvõnkering, vaid see on asendatud laiaribalise koormustakistiga. Selleks võib olla takisti, KS-trossel või nendest kombineeritud lülitus. Sagedusmuundi ülesanne: Vv-tava sageduse muundamine vahesageduseks (VS). VS-tel toimub VV põhivõimendus, mis võib olla mõnest 1000-st kuni mõnekümne
annaabi.ee 
