esifront), samuti väheneb väljundimpulsside amplituut. Us R Uv Sõltuvalt sisendimpulsside kestusest C p valitakse dif. lüli C suurus mõnekümnest mõnesaja pF-ni ja takisti R suurus mõni kuni mõnikümmend k.
27 Sarnaselt paljude teiste mõõteseadmetega on energia arvestamise süsteemide areng toimunud digiteerimise suunas. Täielikult digitaalsete ja nende eelkäijate analoogseadmete vahepealseks etapiks võib lugeda seadmeid, kus induktsioonenergiaarvesti ketta pöörlemine teisendatakse elektrilisteks impulssideks, mida loendatakse, ja saadud tulemusi töödeldakse mikrokontrolleri abil. Sellise lisaseadme sisendimpulsside tekitamise üheks võimaluseks on joonisel 2.105 esitatud põhimõtteskeem [49]. Et arvesti pöörleva ketta serval on tavaliselt värviline riba, siis vastava kiirguri ja peegeldunud kiirguse vastuvõtja abil on või- Joonis 2.105. Elektrienergiaarvesti ketta pöörete muunduri tööpõhimõte malik tekitada ketta pöörete arvule vastava loendatavate impulsside jada. Kiirgurina ja vastuvõtjana saab kasutada näiteks IR-dioodist ja fototransistorist koosnevat
1. töömooduse korral moodustab loendur, mis töötab nagu ootemultivibraator, väljundis madala nivooga 0 impulsi, mille kestus võrdub loendurisse kirjutatud arvu ja taktiimpulsside perioodi korrutisega. Multivibraator käivitatakse signaalidega G0...G2. Loenduri ümberlaadimine loendamise ajal ei muuda jooksva loendamise kulgu. 2. töömooduse korral töötab mikrolülitus nagu impulsigeneraator. Loendur jagab sisendimpulsside sageduse sinna salvestatud arvuga n. Kõrge nivooga signaali 1 kestus on (n-1) τ ja madala nivooga signaali 0 kestus võrdub τ, kus τ on sisendimpulsside periood. 3. töömooduse korral töötab mikrolülitus samuti nagu impulsigeneraator, mis jagab sisendsageduse arvuga n. Impulsside poolperioodid on paarisarvulise n korral võrdsed τ (n/2); paarituarvulise n korral on kõrge nivooga poolperioodi kestus τ (n+1)/2 ja madala nivooga poolperioodi kestus τ (n-1)/2. 4
annaabi.ee 
