3.4. Ootemultivibraator Ootemultivibraator erineb omavõnkelisest multivibraatorist sellepoolest, et tal on üks stabiilne ja üks mittestabiilne asend. Stabiilses asendis on ta nn. ooteasendis, kus ta võib olla lõpmata kaua, sisendimpulsi toimel viiakse aga lülitus mittestabiilsesse asendisse, kus ta viibib lülituse parameetritega määratud ajavahemiku võrra. Selle oleku vältel formeeritakse väljundimpuls. Seega väljundimpulside sagedus sõltub sisendimpulside sagedusest nende kestus ja amplituud aga lülituselementide valikust. ..... R1 ja R2 antakse VT1 baasile suhteliselt madal pinge nt: 0,5 kuni 1V Samal ajal on takistus RE valitud nii, et temal esineb pinge lang nii VT2 emiter ahela pingejaguri pingest suurem ja nii ongi VT1 baas emiterist negatiivsem, ning ta on suletud olekus. Sisendimpulsi saabumisel avatakse tema toimel VT1. Tema kollektorpinge langeb, ning sinna ühendatud kondensaator hakkab tühjenema. Kondensaatori
hakkab kondensaator tühjenema ajahetke takistuse ja takistuse R. Eeldates et ajatakistuse takistus on väike tekib ajahetkel t2 takistusel negatiivne pinge. Ja see pinge väheneb sama ajakonstandiga kui toimus laadimine toodus näeme et väikese ajakonstandiga ahelas formeeritakse ristkülik impullsisest millest positiivne vastab esiküljele negatiivne aga tagaküljele. Suure ajakonstandiga ahel cdma suure ajakonstandiga ahela korral sõltub kuju peale ajakonstandi väärtuse veel ka sisendimpulside arvendusest vaatleme esmalt olukorda kus impulside arvendus on piisavalt suur, suure ajakonstandi ahela korral ei jõua siirdeprotsess impulsi kestel kuigi kaugele. St. pinge kondensaatoril tõuseb lineaarseks kuna siirdeprotsess toimub eksponendi algosal siis on pingetõus kondensaatoril lineaarne kondensaator tühjeneb pingetakistusel mis on ka ühtlasi ka väljundpinge on esifrondi kestel on võrdne sisendpingega ja hakkab siis langema koos
annaabi.ee 
