kaartel suuna ära), siis saame graafi, mida nimetatakse antud suunatud graafi alusgraafiks. e. Suunatud graafi saab esitada nullidest ja ühtedest koosneva maatriksina, mis ei tarvitse enam olla sümmeetriline peadiagonaali suhtes. 47) a. Tipu sisendastmeks nimetatakse sellesse tippu sisenevate kaarte arvu. b. Tipu väljundastmeks nimetatakse sellest tipust väljuvate kaarte arvu. c. Teoreem. Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga ehk c.i. Tõestus. Tippude väljundastmete summa võrdub graafi kaarte arvuga, sest selles võetakse arvesse kõik tippudest väljuvad kaared. Samuti võrdub kõigi sisendastmete summa graafi kaarte arvuga. 48) a. Tippude järjendit v0, v1,..., vk, kus iga kaks järjestikku tippu vi ja vi+1 on ühendatud kaarega vivi+1, nimetatakse suunatud ahelaks. b
V = {1, 2, 3, 4, 5, 6} E = {(1,2), (1,4), (1,5), (2,6), (3,3), (3,6), (4,1), (4,6), (5,3), (6,2)} Kahe tipu vahel võib olla 0, 1 või 2 kaart. Alusgraaf o DEF: Igale suunatud graafile vastab alusgraaf, kus kaared on asendatud suunamata servadega. Suunatud graafi Boole’i maatriks o Suunatud graafi saab esitada nullidest ja ühtedest koosneva maatriksina, mis ei tarvitse enam olla sümmeetriline peadiagonaali suhtes. 49. Sisendaste ja väljundaste. Teoreem sisendastmete ja väljundastmete summast. [2] Sisendaste o Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv. Väljundaste o Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv. 41 Teoreem sisendastme ja väljundastme summast o Teoreem. Igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga. o Kui suunatud graafi alusgraaf ei ole sidus, siis kehtib teoreem ka alusgraafi iga sidusa
Suunatud graafi maatriksi omadused: o Rea summa on vastava rea tipu väljundaste o Veeru summa on vastava veeru tipu sisendaste Suunatud graafi alusgraafiks nimetatakse graafi, kus suunatud graafi kaared on asendatud suunamata servadega Tipu v sisendaste d+(v) on tippu v sisenevate kaarte arv Tipu v väljundaste d-(v) on tipust v väljuvate kaarte arv Teoreem sisend- ja väljundastmete summast: igas suunatud graafis on tippude sisendastmete summa võrdne tippude väljundastmete summaga Suunatud ahelaks nimetatakse suunatud graafi tippude järjendit v 0, v1, ..., vk (k0), kus iga kaks järjestikust tippu on ühendatud kaarega v ivi+1 Suunatud teeks nimetatakse suunatud ahelat, kus ükski kaar ei kordu Suunatud lihtahelaks nimetatakse suunatud ahelat, kus ükski sisetipp ega kaar ei kordu Kinniseks suunatud ahelaks nimetatakse suunatud ahelat, mis algab ja lõppeb samas tipus
annaabi.ee 
