Sören Kierkegaard
(Meos 2000)
Et autentselt olemas olla, peab inimene hüppama. Et olla autentne subjekt, peab
inimene uskuma; ta peab uskuma objektiivse, kõigil tingimustel püsimajääva
ebakindluse ees. Inimlikkust ja autentset eksistentsi ei ole ilma ühetagi neist ilma
usuta, ilma riskita, ilma ebakindluseta; ilma hüppeta, mille mina sooritan.(Meos 2000)
Objektiivne ebakindlus ühineb Kierkegaardil isikliku valiku nõudega. Usk eeldab
subjekti oma sisemistm isiklikku tegu; see eeldab temalt otsustust ja sellel otsusel ei
saa olla mingit tuge väljaspool teda ennast. Kierkegaard on öelnud, et objektiivne
subjekt ei tunne mitte kuskil mingit ääretut tarvet otsustada. See on falsum, mis
iseloomustab kogu objektiivsust.(Saarinen 1985)
Otsustuse kaudu avaldub Kierkegaardi järsk, peaaegu ebainimlik subjektivism ning
äärmuseni paljaks kistud eksistents. Inimene on otsuste ees üksi hirmuäratavalt,
kohutavalt üksi