Keskaeg - kirik
Kõik ordud seadsid eesmärgiks
linnaelust tagasitõmbumise ja Jumala teenimise läbi palvete. Kirikusüsteemis polnud
aga inimesi, kes oleks saanud tegeleda misjonitööga. Tekkisid mungad, keda nim
üldiselt "vendadeks" ja nende kloostreid (mis polnud suletud) konventideks. Peamine
erinevus ongi selles, et nad ei pea olema müüride vahel vaid tegelevad misjoniga.
12. saj lõpuks 13. alguseks oli saanud selgeks, et kirik vajab veel mingisuguseid
institutsioone, mis oleks suutelised tegelema sisemisjoniga, sõna abil inimeste veenmise
ja neile usu õpetamisega. Samuti olid vanad ordud seisuslikult piiratud (kuigi tuli ette
erandeid) mungad olid aadliverd. Tekkinud oli aga linnaelu ja ka linlased vajavad
võimalust usule keskenduda. Linnakodanikkonnale avasid juurdepääsu jumalasõnale
kerjusmungaordud. Olid kaks suurt ordut, mis mõlemad said alguse 13. saj alguses, mis
oli paljude ketserlike õpetuste kujunemise aeg. Ketserlike jutlustajate vastu astus