Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
lõuna pool, kus elasid sumerid ja babüloonlased, oli aga kõrbesem. Sellega seoses erines ka
kummagi kultuuri maastikukujundus. Assüürlased ja pärslased, loomult sõdalased ja kütid,
armastasid piiramatuid steppe ja metsikuid tihedaid metsaalasid. Seetõttu olid nende aiad
mõõtmatus suuruses ja sarnanesid pigem parkidele. Parkides hoidsid nad metsloomi, keda nad
perioodiliselt küttisid. Sellist parki kutsuti paradiisiks. Sumerid aga paigutasid oma aiad majade
kõige sisemisemaisse osadesse ning need ümbritseti kõrge taraga. Neis aedades oli palju
kauneid lilli, aiad olid kaunistatud erinevate kunstitaiestega.
ASSÜÜRLASTE AIAD
Babüloonia-assüüria kultuurrahvaste aedadest teatakse üldse küllalt vähe. Babüloonia eepos
Gilgames (2000. a e.Kr) pajatab vägevast lossist keset suurt seedrimetsa. Puude alla on
istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid
annaabi.ee 
