Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
lähema uurimise tagajärjel muutuvad peenikeste niitide kogumiks. Need on kõige
lihtsamada vetikad pruunvetikate sugukonnast.
9. PUNAVETIKAD
Punavetikad on laialt levinud kõikides meredes, eriti paras- ja troopilises vöötmes.
Peale mõnede erandite on nad hulkrakse tallusega kinnitunud vormid. Enamik neist
kinnituvad risoididega kaljudele, kividele või liivaderadele; osa aga epifüüdidena
teistele taimedele.
Rakuseinte sisemiose kihid on tselluloosis, välimised pektoonainest. Hästituntud on
punavetikatest agar-agar, agaroid, karrageen. Pigmentidest sisaldavad punavetikad
peale karotinoidide ja klorofülli spetsiifilist fükoerütriini. Teatud liikidel esineb ka
sinine fükosüaan. Olenevalt pigmentide omavahelisest suhtest on erinevate liikide
värvus mitmesugune. Osa vorme on õrn roosad ja osa isegi peaaegu mustad,kuid
punavetikad nagu nimigi ütle on enamasti siiski punased.
annaabi.ee 
