jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis
jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis