Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
“piiratavad”. Ruumi ja aja ühtsusest tuletabki Kant selle, et nad ei ole mitte (diskurssiivsed)
mõisted, vaid pigemini kaemused.
Ruum on välismeele puhas vorm, aeg sisemeele puhas vorm. Kui ruum vahendab viie meele
akustilisi, optilisi, maitse- jt. muljeid, siis aeg kuulub sisemeele juurde koos selle ettekujutuste
ja kalduvuste, tunnete ja meeleoludega. Kuna kõike, mida me välismeele kaudu kaeme,
tajume me kogemuses paratamatult ka sisemeele kaudu, samas kui sisemeeles tajutu ei pea
5
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020.
olema ühtlasi ka välismeele kaudu tajutud, siis on aeg meelelisuse fundamentaalsem vorm kui
ruum. “Aeg on üldse kõigi nähtumuste formaalne tingimus a priori” [A 34 / B 50)]. Puhas
ruumikaemus on “võimalikkuse tingimuseks” geomeetriale, puhas ajakaemus aritmeetikale.