Pronksiaeg
Üleüldse võib
nentida, et valdav enamik pronksi- ja eelrooma rauaaegseid muistiseid Eestis on teada
Saaremaalt, otse Saaremaa vastas olevalt Läänemaalt ja Põhja-Eestist.
Selle nähtuse põhjuseks on oletatud tolleaegset põllumajandust: Lõuna-Eesti raskeid muldi oli
tol ajal keerulisem harida. Samas on suiraanalüüsid näidanud, et Sise-Eestis hakati põldu
harima umbes samal ajal, kui Ranniku-Eestiski. On ka oletatud, et Eesti sisemaapiirkondades
oli rohkem levinud alepõllundus, rannikualadel põlispõllundus. Kõige tõenäolisem on siiski
arvata, et meieni säilinud muististe rohkus Ranniku-Eestis on seotud kultuuriliste mõjutustega
ülemeremaadest.
Ühtne Läänemere põhjaosa rannikuruum ilmneb ka mõningates eelrooma rauaaegsetes
ehtetüüpides ning kalmevormides. See hõlmab eeskätt rannikualasid ja saari, kus meresõidul
oli majanduses oluline roll. Ülemeresidemetega tihenesid ka kultuurilised kontaktid teiste
annaabi.ee 
