Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8.Kui võlgnikud jäävad tormi kätte või juhtub nendega midagi muud, siis on oht et laenajad ei saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade renesanss- antiigi taassünd, kus huvi hakati tundma antiikkultuuri vastu . Veneetsia ja Genovia- rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Milano ja Firenze- tähtsaimad siselinnad , kus suur tähtsus oli kaubandusel, käsitööl ja riide tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1.Põhja-Itaalia linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja said iseseisvateks linnriikideks
Linnadesse kogunes kapital, kaupmehed hakkavad moodustama kompaniisid, koos töötama. Mis puudutab kaupu, siis hiliskeskajani oli luksuskaupadel suur roll kaubanduses. Lisandusid veel massikaubad, mida üle mere ei toimetatud, vaid mööda rannikut. Tähtsamad kaubanduskeskused ja ühendusteed, Olulisemad kaubaartiklid Veneetsia ja Genova, Pisa laevad olid aktiivsed vahemerepiirkonnas. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Põhja-Itaalia tähtsamad siselinnad olid Milano ja Firenze. Põhja pool koondusid kaubad madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen). Madalmaades kohtusid Ida-Euroopast toodud kaubad (vaha, karusnahad, vill) vahemeremaadest toodud kaupadega (sool, vürtsid, kangad). Inglismaa oli villa väljaveo piirkond, inglismaa oma laevastik silmapaistvat rolli ei mänginud. Läänemeremaades suured odavad massikaubad peamiseks kaubaks. Kaks peamist keskust keskaja lõpuks: Itaalia ja Madalmaad. Itaalia käsitöö oli piisavalt edenenud,
annaabi.ee 
