· YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel Jaguneb: Keelatud linn, keiserlik linn, siselinn, Peking Ülikülluslikult kaunistatud, suured kunstiaarded Punane keisri jõu sümbol Trummi- ja kellatorn (eha ja koidu tervitamine) Kesktelg põhja-lõuna suunas (feng shui) TAEVATEMPEL Maalikunst · Tusi- ja akvarellimaalid paberil või siidil · Tihedalt seotud luule ja kalligraafiaga (oli kohustuslik hariduse osa, kuulus kaunite kunstide hulka) · Väga meisterlik, kiire
aastani Nguyeni dünastia poliitiline ning ühtaegu kultuuri- ja religioonikeskus. Linnaplaani ja ehituskavandite terviklikkuse tõttu on see hilisfeodalismi aja linnaplaneerimise erakordne looming. Linn koosneb neljast tsitadellist või kaitsemüüridega osast: Kinh Thanh (Pealinn), kus asuvad haldushooned; Hoang Thanh (Keisri linn), kuhu ehitati kuningapaleed ja pühamud; Tu Cam Thanh (Keelatud Purpurlinn), mis oli kuninga residentsi paik; Dai Noi (Siselinn), tellismüüride ja vallikraavidega kaitstud linnaosa. Viie kindlus, Tran Hai Thanh, ehitati mõni aeg hiljem, et tõrjuda linna mere poolt ohustavaid rünnakuid. Ajalooliselt on see paik kultuuritraditsioonide algpaik, oluline tähtsus vietnamlastele. M Sn hindusistlik pühakoda 4.-13.sajandini arenes praeguse Vietnami rannikualadel ainulaadne kultuur, mille vaimne alge pärineb India hinduismist. Seda tunnistavad ilmekalt terve hulga mõjukate torntemplite jäänukid
Taaslinnastumise protsessi juhivad leibkonnad, mis esindavad mitmeid erinevaid elustiili ja sissetulekuga gruppe. Kõrvale ei ole jäetud ka sotsiaalset muutust, aga see ei ole fookuses. Gentrifikatsiooni puhul on aga fookuses väljatõrjumine ja linna füüsilise, sotsiaalse ja sümboolse elukeskkonna uuendamine, juhitud valikuliste sotsiaalsete, professionaalsete ja sissetulekuga gruppide poolt. Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on ka elukoha eelistustega ning kvalitatiivse naabruskondade muutusega. Taaslinnastumise arengusuunad ei ole enam piiratud suurimate linnakeskustega ja Lääne riikide linnadega, vaid need nähtused arenevad ka keskmise suurusega linnades, aga samuti ka Ida-Euroopas, Hiinas ja mujal Aasias. Uuritud on ka Singapuri, Shangaid kui ka Lõuna-Koread. Gentrifikatsiooniprotsessid on nüüd muutmas linnakeskuseid teiste hulgas Indias , Pakistanis, Lõuna-Ameerikas ja L-Aafrikas.