Üldine teatriajalugu I sügis
Näitleja oli Shakespeare'i ajastul näha neljast küljest. Lava jagunes kolmeks või neljaks
mängupinnaks ehk sektoriks, eeslava, tagalava varikatuse all (võis mängida stseene, mis
varjulisemad ja salapärasemad kasutati harvem), kolmas lava oli siselava, mis oli eesriide taga.
Eesriie oli tagaseinas oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati
see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba
midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli
lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad kõige kallimad kohad teatris.
Galeriid ehk külgrõdud sisuliselt peenemale ja kõrgemale publikule. Rõdult oli kõige parem
kuuldavus, teksti oli kõige parem kuulata, nähtavus ei olnud esikohal vaid kuuldavus. Kõik joonistati
välja sõnadega
annaabi.ee 
