Rossby (ehk planetaarsed) lained liiguvad mööda ekvaatorit või teatud laiuskraadi ja on seotud potentsiaalse pöörise jäävuse seadusega (f+)/D = const), kus on suhteline pööris ja D veekihi paksus. Rossby lainete mastaap ookeanis on sajad kilomeetrid. Põhimõisted lainete kirjeldamiselLaineteks nimetatakse pidevas keskkonnas levivat perioodilist häiritust. Pinnalained kujutavad endast merepinnal levivat perioodilist häiritust, siselainete all mõistetakse stratifitseeritud keskkonnas levivaid perioodilisi tiheduse jaotuse häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu külgtõmbe mõjul (looded ehk tõus-mõõn), vulkaanipursete, maalihete või muu loodusliku jõu mõjul, aga ka näiteks laevade liikumise mõjul. Sõltuvalt sellest, mis jõud seisab vastu häirituse kasvule (ja seega, paneb pinna võnkuma tasakaaluasendi
Kui kihistumine lakkab, siis veesamba segunemise tulemusena jõuab hapnik alumistesse veekihtidesse ning lahustunud toitained tõusevad üles poole. Toimub vetikate sügisene õitseng (lühiajaline, sest külm tuleb peale ja päikest jääb väheseks). Settiva aine hulk on positiivses korrelatsioonis taimse hõljumi produktsiooniga ning negatiivses korrelatsioonis veesamba sügavusega. Horisontaalne toitainete kanne: Idast läände tuule mõjul. Siselainete tõttu ei saa setted kokku kleepuda ja suuremaid tükke luua. Fokuseerimine protsess järsu nõlva piirkonnas, mis lõpeb sellega, et setted kantakse nii sügavasse, kus lained neid enam ei mõjuta. Eri sügavuste põhjaloomastiku biomass Mõjutavateks teguriteks on sügavus ja settiva tahke orgaanilise aine hulk ( kontrollivad biomassi kõikides vesikondades) Eutroofsetetes järvede profundaalis ja merede mandrilava allpool sessoonset taset? kõigub makrofauna
annaabi.ee 
