Nõukogude Liidu ajalugu
vahendiks oli väliskaubandusbilansi muutmine, tuli rohkem välja vedada- eelkõige teravilja, ka
metsamaterjale, naftat. Sissetulekud suunati tööstusesse. Vaja oli senisest tugevamat survet
avaldada ka rahvale. Üheks võimaluseks oli tarbimise vähendamine. Esimesel viisaastakul
kehtestati NL-is kaardisüsteem, mis puudutas ennekõike linnaelanikke. Saadi osta vaid nii palju,
kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik
hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik.
Kõigile ettevõtetele, rajoonidele, linnadele kirjutati ette, kui palju mis ajaks tuleb siselaenu müüa,
siis tekkis kohe surve. Tööstustööline töökoha säilitamiseks oli sunnitud neid kokku ostma.
Oluliseks rahapumbaks kujunes riigi viinamonopol. Vm-l oli kehtestatud I ms puhkemiseks
kuivseadus, oli püsinud 1925 a-ni, siis likvideeriti ja taastati riigi viinamonopol. Esialgu tekitas
annaabi.ee 
