· niisketesse ruumidesse vannitoad, WC-d, köögid, riietusruumid, basseiniruumid; · sagedast puhastamist vajavatesse ruumidesse pesuruumid, sahvrid, toitlustusasutused; · kõrgete hügieeninõuetega ruumidesse toiduainetööstus, haiglad, polikliinikud, laborid; · välitingimustesse varikatused, tamburid, tuulekojad; · ühiskondlikesse ruumidesse, kus on vajalik lae pikk kasutusiga bürood, koridorid, kaubanduspinnad, spordisaalid; · efektset sisekujunduslikku lahendust nõudvatesse ruumidesse kasiinod, fuajeed, restoranid, baarid, klubid. Kilelaed Kilelaed võimaldavad teostada mitmetasandilisi ja väga efektseid sisekujunduslahendusi, mistõttu on nende kasutusvaldkond väga lai: hotellid, restoranid, ujulad, kontorid, haiglad, koolid jne. Kilelagi koosneb elastsest ja vastupidavast PVC kilest ning paigaldatakse ja pinguldatakse ühes tükis üle terve lae
võis mõnikord üle libiseda lakke, põrandal kordas sama motiivi sinna laotatud vaiba muster. Ruumi jaotamiseks kasutati sirme. Ka mööbli marketrii või nikerdatud dekoor oli samasuguse mustriga. Et juugendlikus sisekujunduses püüti ära kasutada ka tööstuslikult toodetud materjalide – klaasi ja metalli – eripära, siis kordus ühe interjööri kompleksi piires ka metallkonstruktsioonide või vitraažide ornament. Tapeedid kuulusid samuti sisekujunduslikku tervikusse. Tapeedimustrid põhinesid lineaarsetel taimemotiividel või moodustasid abstraktselt voogava pinna. 19./20.sajandi vahetusel hakati moodsates interjöörides kasutama ka „pestavat tapeeti“, kas linkrusti, mille ornamentaalne reljeefsus moodustus mitmest erinevast materjalist või puuvillamassist valmistatud reljeefse ornamendiga seinakattematerjali anaglyptat. Kujundamisel jaotati seinad tihti osadeks - reljeefse mustriga puitpaneel seina alaosas, tapeet üleval
annaabi.ee 
