Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 1840tel aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas teed historitsismile, kus on omane stiilide üsna vaba segunemine. Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis
ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal PIRGU MÕISAHOONE klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, ARHITEKTUUR AUVÄRAVAD, VÕIDUKAARED (otstarbeta ehitised) J. F. Chalgrin. Tähe triumfikaar 1806-1837 Pariis. Napoleon I tellitud MOOD Välditi mõttetut peenutsemist ja taotleti lihtsust, Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed: kalevist kuued, vestid ja põlvpüksid (hiljem pikad püksid. Kadusid ka parukad
4. Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks? Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt. majandusruumide ustel asuvad oinasarvhined, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 5. Klassitsism Tallinnas. Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima XVIII saj. algul, kui Eesti liideti Venemaaga. Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga. Paldiski (sai linnaõigused 1783.a.) ja Võruga (1784.a.), mõlema linna plaanil on ühiseid klassitsistlikke jooni: sümmeetriline täisnurkne sirgete tänavate võrk peaplatsiga linna raskuskeskmes. XIX saj
täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid.11 Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.12 Stiilinäidetest on : Saku mõis, Riisipere mõis, Härgla mõis ja Räpina mõis. Saku mõis Teateid 15. Sajandi teisest poolest, kui mõisasüda veel Kajamaal asus
annaabi.ee 
