Mõnigi neist suutis lühemaks või pikemaks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui Gangese tasandikku, kujunes IV sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu III sajandil eKrkuningas Asoka valitsusajal. Asoka laiendas veristes vallutussõdades oma võimu ka lõuna poole, kuid otsustas siis edasisest verevalamisest loobuda ja pühendus suurriigi sisekorraldusele. Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. Raidkirjades lasi Asoka end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. Asoka järglaste ajal suurriik lagunes. Suure osa Indiast ühendas veel kord Guptade dünastia IV VI sajandil pKr. Enamiku ajast oli India aga jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud
idagootide riik Itaaliasse. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis siiski oma sisekorra säilitada. Kui Ida-Rooma keisrid pidasid end seaduslikeks ülemvalitsejateks Rooma keisririigis, siis Justinianus asus läänepoolseid alasid ka tegelikkuses tagasi vallutama. Tema vägedel õnnestuski vallutada Põhja-Aafrika ja Itaalia. Ta tegi lõpu ka idagootide ja vandaalide riikidele. Samuti pani ta suurt rõhku riigi sisekorraldusele, ta lasi korrastada Rooma õiguse ja ehitada arvukalt ehitisi. Kuid sõjad ja nende maid tabanud epideemia ei lubanud riigil saavutatud edu edasi arendada. Itaaliasse tungis uus germaani rahvas-langobardid. U. samal ajal hakkasid Balkani ps. tungima ka lõunaslaavlased. Seal suutsid Ida-Rooma keisrid küll oma võimu säilitada, kuid pidid lõplikult loovutama enamiku Itaaliast. Valitsejad Venemaa- * vürst (esimene valitseja) * tsaar (Ivan Julm)
annaabi.ee 
