Haridus Eesti kultuuris
kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus.
1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on
rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates
piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast.
Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad
eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu.
Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid.
Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset
käitumist ja rituaalset õpetust.
Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas
piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase
juures aga kool.
Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste
piibel