EESTI AJALUGU
Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks olevat
Harju-Viru vasallide korporatsiooni kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud
juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale.
Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks
15. Sajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud
rüütelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lõpuni välja.
· Välis- ja sisekonflitkid
Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid
ristisõjad veel lõuna ja ida pool. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka
sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 12401241 teostas Liivi ordu oma teadaolevalt edukaima
pealetungi ida suunas, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ning Pihkva. Kuid pärast
1242. aasta Jäälahingut teostus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja
annaabi.ee 
