Kordiljeerid
Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad
Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika
Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse
kaudu Andidega.
Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse
ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism
(Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse
ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm,
sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas.
Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad
okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja
kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets,
lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska
lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m
kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad,
sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado
Kanjon.
annaabi.ee 
