o kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab tsentromeer. Muidu on ühekromatiidiline; o tsentromeer hoiab ka kromosoomi kahte kromatiidi koos; o mehel on X ja Y (väiksemad); o naisel on X ja X (suuremad); o kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed. 3.4. Rakumembraan · Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. · Rakumembraani ülesanded: o eraldab raku sisekeskkona väliskeskkonnast; o kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest; o ühendab rakke omavahel. · Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest. · Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt korrapäratult. · Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune
Ta sai kuulsaks sellega, et ta arvas, et indiviidi tervis on eelkõige seotud võimega hoida organismis tasakaalu vaatamata väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Ameerika füsioloog Walter B. Cannon (1871- 1945), kes uuris mao-sooletrakti, laiendas Claude Bernardi kontseptsiooni elusorganismide kohta, mis peavad pidevalt kohanema ümbristevas keskkonnas toimuvate dünaamiliste muutustega. 1932. a. esitles ta homöostaasi kontseptsiooni, millega ta kirjeldas dünaamilist seisundit, milles sisekeskkona tasakaalu säilitatakse muutuvates tingimustes. Homöostaas on keskne füsioloogiat siduv lähenemisviis. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb
annaabi.ee 
