Eesti arhitektuuri näited
hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt
keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette
vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012)
Trepi- ja purskkaevuseintega ühtseks ehitusfrondiks liidetud hoonekolmik vastab põhijoontes
Itaalia villade ehitus- ja kujunustavadele. Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige
lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone
sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile
arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid
valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel
reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud
puitbalustraad. Katus oli kaetud katusekividega ja selle nurkadel paiknes 8 paari
lohepeakujulisi veesüliteid. (Kodres, 2005)