2.SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlusi hakati korraldama paarkümmend aastat tagasi. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslaneChristian Plaziat. MM-võistluste kavva võeti seitsmevõistlus aastal 1995 Barcelonas, kus esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6568 punkti on Ashton Eatoni nimel. Eesti rekordi omanikuks on Erki Nool 6374 punktiga. Seitsmevõistluses võisteldakse nii sisehallis kui ka väljas ning võistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras. Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Seistmevõistluse punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi
vanus ja võistlejate arv ei ole kindel. Motokross on väga tehniline spordiala ning ka väga kallis ala, kuna sealne tehnika ja varustus maksavad väga palju. Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika probleemide tagajärjel kukkumisest. Eesti motospordi areng algas kohe peale teise maailmasõja lõppu. Tallinna motomehed otsisid siis oma peidetud mootorrattad välja. Kuna enamus võidusõidumasinaid olid sõjamöllus hävinud, siis tuli neid restaureerida. 1945